Ühistranspordiportaal

Eilsel kooliaasta esimesel täispikal koolipäeval ei pääsenud kaks väikelastekodu last hommikul Kuressaarest bussiga Kallemäe kooli, kuna bussijuht keeldus neid õpilaspileti alusel sõidutamast, kirjutab Saarte Hääl.

Üleeelmisel nädalal kogunesid maavalitsusse maakonna omavalitsuste esindajad, kelle õpilased kasutavad kodust-kooli ja tagasi sõitmiseks riigieelarvest toetatud bussiliine ning bussiliine teenindavate ettevõtete M.K.Reis-X OÜ ja AS L&L esindajad. Koosolekust võtsid osa ka maavalitsuse õigusnõunik maasekretäri ülesannetes Kristel Jupits ning arengu- ja planeeringuosakonna ühistranspordi vaneminspektorid.

Kokkusaamise eesmärgiks oli määratleda osapoolte huvid, vajadused ja edaspidine tegevus tasumaks vedajatele õpilassõitude eest, kellele omavalitsus on otsustanud hüvitada kooli sõitmise ja koolist naasmise kulud.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu selgitas sissejuhatuseks maavalitsuse poolt läbi viidud riigihanke "Avalik liinivedu Lääne maakonna bussiliinidel liinigruppides nr 1, nr 2 ja nr 3” tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingute olemust. Lääne maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks sõlmiti hankelepingud kolmes liinigrupis. “Bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingud liinigrupis nr 1 ja liinigrupis nr 2” sõlmis maavalitsus 31. mail 2010 M.K.Reis-X OÜ-ga. Ettevõte teenindab Haapsalu linnaliine ja Põhja- ning Kesk-Läänemaad. Põhiliselt Lõuna-Läänemaal sõitjateveo teenust pakkuva hankelepingu liinigrupis nr 3 sõlmis maavanem AS L&L-ga 01. aprillil 2010. 

Avaliku teenindamise lepingu eesmärk on pakkuda Lääne maakonna elanikele kvaliteetsemat sõitjateveoteenust riigieelarvest toetatud bussiliinidel. Erinevus varem kehtinud avaliku teenindamise lepingute ja 2010. a sõlmitud lepingute vahel on see, et kui varem sai vedaja lisaks riigi poolt kokkulepitud summale piletitulu endale, siis nüüd on vedajale lubatud maksta konkreetne tasu liinikilomeetri eest. Lepingus on kokku lepitud, et maavalitsus riigi esindajana maksab vedajale tasu liinikilomeetri eest, millest on maha arvestatud piletitulu, omavalitsuste poolt vedajale makstud tasu õpilaste sõitude eest avalikel bussiliinidel ja muud lepinguga seotud tasud. Seega, mida väiksem on piletitulu ja õpilaste sõitude eest avalikel bussiliinidel omavalitsuste poolt makstav tasu, seda rohkem peab riik vedajale maksma. Kui piletitulu ja omavalitsuste panus olulisel määral vähenevad, siis on ainult aja küsimus, millal maavalitsus riigi esindajana peab riigieelarveliste vahendite nappuse tõttu vähendama Lääne maakonna bussiliinivõrku. Kindlasti ei ole sellisest arengust keegi huvitatud.

Pikas perspektiivis on kõigi kolme osapoole huvi säilitada olemasolev liinivõrk ja muuta olemasolevaid liine elanike vajadusi paremini rahuldavaks. Vedaja huvi seisneb selles, et avaliku teenindamise lepingu kehtivuse ajal, s.o aastani 2017 ei väheneks vedude maht, kohaliku omavalitsuse huvi seisneb selles, et ei suletaks bussiliine ja maavalitsuse kui tellija huvi on osutamine kvaliteetsemat avalikku teenust maakonna elanikele.

Maavalitsus on omalt poolt astunud samme, et tagada vedajale makstava tasu ühe komponendi, s.o piletitulu laekumine. Sel eesmärgil on alates 01. juulist maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna teenistusse võetud kaks ühistranspordi vaneminspektorit.

Selleks, et tagada vedajale makstava tasu teise komponendi, s.o omavalitsuse poolt õpilaste sõitude eest makstava tasu laekumine, sõlmivad vedaja ja omavalitsus vastava lepingu. Sarnased lepingud sõlmiti vedaja ja omavalitsuse vahel ka enne 2010. aastat. Õpilaste sõitude eest tasu saamiseks korrutatakse õpilase sõidu marsruut (edasi-tagasi) kehtestatud sõidukilomeetri tariifiga ja õppeperioodi päevade arvuga, s.o 175 päeva. Leitud summale rakendatakse koefitsienti juhul, kui õpilased kasutavad ühistransporti vähemas mahus kui 175 päeva.

Lisaks sellele tehti omavalitsuste poolt ettepanek võtta õpilaste sõitude arvestamiseks kasutusele magnetkaardisüsteem. Õpilastele jaotataks magnetkaardid, millel on andmed marsruudi ja sõidupäevade kohta ning igal korral, kui õpilane siseneb bussi sisestab ta kaardi vastavasse andmete loendurisse. Teatud ajaperioodi tagant on võimalik saada täpne ülevaade õpilaste sõitude kohta avalikel bussiliinidel. Rakendades sellist süsteemi on võimalik saada läbipaistvaim ja täpseim ülevaade õpilaste sõitude eest. Maavalitsus selgitab välja investeeringu summa, mis sõltub magnetkaartide arvust. Magnetkaardisüsteemi juurutamise ajagraafiku ja kulude tasumise osas peetakse läbirääkimisi edaspidi.

Viljandi maavanema kehtestatud määruse kohaselt võivad Viljandimaa maakonnaliine teenindavad bussifirmad võtta kasutusele kiipkaardid, mis lubavad kasutajatele 10 kuni 15 protsendilist soodustust. Kiipkaart ise hakkab maksma 50 krooni ning süsteem hakkab toimima 1. septembrist. Eelmiste vedajate ajal kasutas perioodikaarte umbes 250 inimest, kuid huvi selle vastu on säilinud. Loe lähemalt Sakalast.

Alates 30. augustist muutuvad Saaremaa ja mandri vahel sõitva 15 kaugbussiliini sõiduplaanid. Maanteeamet kinnitas Saaremaa ja mandri vahel liiklevate kaugbussiliinide sõiduplaanide muudatused, mis on tingitud alates 30. augustist kehtima hakkavast Kuivastu-Virtsu parvlaevaliini uuest sõidugraafikust.

Sõiduplaanide muutmisel peeti silmas, et kaugbussiliinide väljumised oleksid päevasiseselt jaotatud võimalikult ühtlaselt. Selline korraldus tagab reisijatele ühistransporditeenuse parema kättesaadavuse ja vähendab liinide häirivat mõju üksteisele. Enamikel liinidel on muudetud väljumisaegu 30 minuti võrra varasemaks või hilisemaks.

Maanteeamet kinnitas alljärgnevate kaugbussiliinide uued sõiduplaanid: 149, 466, 467, 468, 469, 470, 500, 525, 527, 700, 701, 722, 770, 772, 773.

Lisaks on alates 06.09.2010 käigus uus kaugbussiliin nr 771 Tallinn-Haapsalu-Kuressaare, mis pakub esimest otseühendust Haapsalu ja Kuresaare vahel.

Samuti tuletab Maanteeamet meelde, et seoses sügisperioodi algusega jäävad alates 30. augustist käigust ära suveperioodil opereerivad kaugbussiliinid nr 17, 156 ja 465.

Alates 30. augustist 2010 kehtima hakkavate sõiduplaanidega on võimalik tutvuda internetilehel http://www.peatus.ee/#region sisestades liini numbri.

Leisi valla Metsküla rahvas esitas maavalitsusele avalduse, et taastataks Panga–Kuressaare bussiliini pikendus Metskülani vähemalt ühel korral nädalas, kirjutab Saarte Hääl.

Taisto Liinid avab alates 1. septembrist 2010 uue bussiliini 359 Märjamaa-Varbola-Kernu-Tallinn. Buss hakkab väljuma Märjamaalt tööpäevadel 6:30 ning puhkepäevadel kell 7:00 ning igapäevaselt kell 16:00. Tallinnast Märjamaa suunas väljub buss iga päev kell 10:30 ja 18:30.

Vaata uut sõiduplaani peatus.ee reisiplaneerijas. 

SEBE võitis Tartu linnaliinide teenindamise hanke ning värbab sellega seoses 130 bussijuhti, kusjuures tööd on pakkuda nii kogenud bussijuhtidele kui ka nendele, kes alles soovivad bussijuhiks õppida, kirjutab E24.ee.

Jõgevamaa ajalehe Vooremaa vestlusringis rääkisid ühistranspordi teemal Riigikogu liige ning bussifirma ATKO omanik Arvo Sarapuu, ATKO Trans juhatuse liige Margo Tomingas, endine Jõgeva maavanem Aivar Kokk ja Saare vallavanem Jüri Morozov. Loe lähemalt Vooremaast.

Seoses uue teelõigu valmimisega pikeneb Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel linna- ja maakonnaliinide marsruut. Sõiduplaanide kohaselt peavad kõik bussid läbima veel kõiki bussipeatusi, kuid Ida-Viru maavalitus ja Kohtla-Järve linnavalitsus plaanivad uurida sõitjate voogu ning enamus busse panna liikuma mööda uut teelõiku, sest läbi kõigi vahepeatuste sõites pikeneb nii busside marsruut kui ka sõiduaeg. Samuti võidakse muuta kommertsliinide sõiduplaani. Kui aga sõiduplaanid jäävad praeguseks, võib ühistranspordi dotatsioonivajadus aasta lõpuks Kohtla-Järve linnavalitsuse tellitavatel liinidel tõusta 300 000 krooni võrra.

Kui 2008. aastal teenis bussivedaja GoBus kahjumit paarkümmend miljonit, siis 2009. aasta lõpetati alla kümnemiljonilise kasumiga, käive kahanes aga viiendiku jagu, ilmneb firma majandusaasta aruandest, kirjutab logistikauudised.net.